BP - Backpacker - öömaja seljakoti rändurile
…Esimene tööpakkumine mis hostelis silma jäi :)
Kesklinnas asusime otsima kus midagi kiiret ja kerget süüa saaks.
Variandid olid järgmised: Hiina restoran, KFC (kentucky fried chicken), Hiina restoran, McDonalds, Hiina restoran, Hiina restoran, kallis restoran, mis ei tundunud sobiv backpakeri'le, Türgi kebab, ja siis veel mõned hiinakad.
Otsustasime siis kebabi kasuks kuna järjekord seal oli kõige lühem.
Käes oli reede õhtu ja linn oli pidulisi täis. Väsimus oli endiselt hinges. Tegime kiire ampsu, jalutasime veidi mööda peatänavat ja liikusime tagasi hosteli poole. Väga õhtul seal kellegagi sõbrunema ei hakanud, sest kõik olid meie laekumise ajaks parajalt napsused.
Läksime oma "sea lauta" tagasi ja proovisime magama jääda… palav oli... appi kui palav. Seina küljes undas vaid igivana õhksoojus pump mille mootor tootis rohkem sooja kui see külma õhku puhuda jaksas…
Vaade esimest öömajast kesklinnale
Eesel oma koormaga
...Jah, käes oli esimene hommik Austraalias, väsimus kontidest välja magatud ja kindel siht, endale mõnusam öömaja leida, andis hoogu edasi rändamiseks.
Otsisime ja ka leidsime midagi taas interneti vahendusel. Ei vaevunud broneerima sest backpacker'eid on terve Perth täis. Juba olime targemad ja liikusime kesklinna bussiga. Esimene BP mida külastasime ei olnud meile sobiv variant, sest juba administraator ütles: "Meil on siin väga palav ja kui teile ei meeldi, siis raha tagasi saamise võimalust ei ole!" Otsustasime ära, et liigne kuumus ei ole meile sobiv variant. Olime juba kotid endale taas selga ajanud kui meie poole pöördus vanem daam: "Oh-oo, eestlased!" Selgus, et ka tema tütar on kunagi work and holiday viisaga Austraaliat külastanud ja tema tuli nüüd siia sooja ilma nautima ning Austraaliat avastama
Vedasime end tagasi õue lõõmava päikese kätte ja peale jahutavat veepausi uurisin esimese vastutulija käest kus järgmine lähim BP olla võiks. Selgus, et 3 minuti kaugusel põik tänavas. Jätsin seljakotid ja tüdrukud ootama ning läksin kiirel sammul uurima mis öömaja hind on. Uudised olid head. Saaksime peavarju komeks ööks 234 dollari eest. (151 EUR kolm ööd kolmele). Super! Ning ventilaator mis sooja õhku toas keerutab on ka olemas. Haarasime sellest võimalusest kinni.
Uueks öömajaks oli vana sõjaväe kasarmu hoone. Ilus vanaegne maja punastest tellistest. Ruumikas, hommikusöök hinna sees, pesumasina võimalus, kohalik baar, piljard, lauatennist kõik oli olemas mida hing ihaldas. BP nimeks oli The Old Swan Barracks. Asus 5 minuti jalutuskäigu kaugusel kesklinnas Perthi tehnika ülikooli linnakus.
Õnnistuseks oli ka raamatukogu mis asus öömajast üle tee, sest ega kindlustus sulle raha selle eest ei maksa, et su pagas kadunud või jalg paistes on… Tõendid, tõendid. Passi koopia, arsti dokumendid, kviitungid, et olete ostnud ravimeid, haiguslugu, veel üks passi koopia, lennujaama tõestus materjalid pagasi kadumise kohta, passi koopia, kviitungid esmatarbe kaupade omastamise kohta jne jne.
Toa võti käes pakkisime end lahti ja kasutasime kohe võimalust käia taas pesemas.
Toanaabriteks olid meil sakslastest paarike, kes olid ka omamoodi räpased :) Igastahes kiirkaerahelbe puder oli meie kolmas toakaaslane kõik need päevad mil me seal olime. Pool tuba olid nad vallutanud oma pagasiga, aga ei hullu, sest tuba kasutasime me vaid ööbimiseks, seal oli lihtsalt liiga palav, et oma päeva toas veeta.
BP II
Päev veeres kiiresti õhtusse. Tegime õhtusöögi hiina restoranis ja jalustasime pärast seda veidi ülikooli linnakus. Väga hubane ja kultuuri täis nurgake. Istusime suure välikino ekraani ees ja nautisime noorte austraallaste kunsti. Õhtu oli mõnusalt soe ja tuuline…
Liikusime tagasi oma pessa...vajusime unne üsna kiiresti...
Ees ootas pühapäev mis tuli veeta kindlustus jamadega tegeledes ning registreedides end maksu kohuslaseks, aktiveerida kohalik telefoni number ja uurida millist panka peab külastama, et kohalik konto saada.
Kultuurinurk
To be continued...
Variandid olid järgmised: Hiina restoran, KFC (kentucky fried chicken), Hiina restoran, McDonalds, Hiina restoran, Hiina restoran, kallis restoran, mis ei tundunud sobiv backpakeri'le, Türgi kebab, ja siis veel mõned hiinakad.
Otsustasime siis kebabi kasuks kuna järjekord seal oli kõige lühem.
Käes oli reede õhtu ja linn oli pidulisi täis. Väsimus oli endiselt hinges. Tegime kiire ampsu, jalutasime veidi mööda peatänavat ja liikusime tagasi hosteli poole. Väga õhtul seal kellegagi sõbrunema ei hakanud, sest kõik olid meie laekumise ajaks parajalt napsused.
Läksime oma "sea lauta" tagasi ja proovisime magama jääda… palav oli... appi kui palav. Seina küljes undas vaid igivana õhksoojus pump mille mootor tootis rohkem sooja kui see külma õhku puhuda jaksas…
...Jah, käes oli esimene hommik Austraalias, väsimus kontidest välja magatud ja kindel siht, endale mõnusam öömaja leida, andis hoogu edasi rändamiseks.
Otsisime ja ka leidsime midagi taas interneti vahendusel. Ei vaevunud broneerima sest backpacker'eid on terve Perth täis. Juba olime targemad ja liikusime kesklinna bussiga. Esimene BP mida külastasime ei olnud meile sobiv variant, sest juba administraator ütles: "Meil on siin väga palav ja kui teile ei meeldi, siis raha tagasi saamise võimalust ei ole!" Otsustasime ära, et liigne kuumus ei ole meile sobiv variant. Olime juba kotid endale taas selga ajanud kui meie poole pöördus vanem daam: "Oh-oo, eestlased!" Selgus, et ka tema tütar on kunagi work and holiday viisaga Austraaliat külastanud ja tema tuli nüüd siia sooja ilma nautima ning Austraaliat avastama
Vedasime end tagasi õue lõõmava päikese kätte ja peale jahutavat veepausi uurisin esimese vastutulija käest kus järgmine lähim BP olla võiks. Selgus, et 3 minuti kaugusel põik tänavas. Jätsin seljakotid ja tüdrukud ootama ning läksin kiirel sammul uurima mis öömaja hind on. Uudised olid head. Saaksime peavarju komeks ööks 234 dollari eest. (151 EUR kolm ööd kolmele). Super! Ning ventilaator mis sooja õhku toas keerutab on ka olemas. Haarasime sellest võimalusest kinni.
Uueks öömajaks oli vana sõjaväe kasarmu hoone. Ilus vanaegne maja punastest tellistest. Ruumikas, hommikusöök hinna sees, pesumasina võimalus, kohalik baar, piljard, lauatennist kõik oli olemas mida hing ihaldas. BP nimeks oli The Old Swan Barracks. Asus 5 minuti jalutuskäigu kaugusel kesklinnas Perthi tehnika ülikooli linnakus.
Õnnistuseks oli ka raamatukogu mis asus öömajast üle tee, sest ega kindlustus sulle raha selle eest ei maksa, et su pagas kadunud või jalg paistes on… Tõendid, tõendid. Passi koopia, arsti dokumendid, kviitungid, et olete ostnud ravimeid, haiguslugu, veel üks passi koopia, lennujaama tõestus materjalid pagasi kadumise kohta, passi koopia, kviitungid esmatarbe kaupade omastamise kohta jne jne.
Toa võti käes pakkisime end lahti ja kasutasime kohe võimalust käia taas pesemas.
Toanaabriteks olid meil sakslastest paarike, kes olid ka omamoodi räpased :) Igastahes kiirkaerahelbe puder oli meie kolmas toakaaslane kõik need päevad mil me seal olime. Pool tuba olid nad vallutanud oma pagasiga, aga ei hullu, sest tuba kasutasime me vaid ööbimiseks, seal oli lihtsalt liiga palav, et oma päeva toas veeta.
Päev veeres kiiresti õhtusse. Tegime õhtusöögi hiina restoranis ja jalustasime pärast seda veidi ülikooli linnakus. Väga hubane ja kultuuri täis nurgake. Istusime suure välikino ekraani ees ja nautisime noorte austraallaste kunsti. Õhtu oli mõnusalt soe ja tuuline…
Liikusime tagasi oma pessa...vajusime unne üsna kiiresti...
Ees ootas pühapäev mis tuli veeta kindlustus jamadega tegeledes ning registreedides end maksu kohuslaseks, aktiveerida kohalik telefoni number ja uurida millist panka peab külastama, et kohalik konto saada.
To be continued...
No comments:
Post a Comment