18.12.2013
Vilkal sammul põllule…
Kell on 04:45 läbi õhukeste, ma ei tea mis plastmassist, seinte kostuvad tuttavad äratuskella viisid, vasakult samsung, paremalt nokia ning ka enda voodi kõrvalt tuttavalt ebameeldiv viisijupp… viis minutit vaikust ja kõik kordub. Siis hakkavad juba uksed paukuma ja inimesed veavad oma väsinud kered hambapesulasse ja kööki, et enne põllule minekut kiire amps teha.
Kell on juba 05:15 ja kui rahulikus tempos jalutada soovid on viimane aeg minema hakata. Pikk tee ei ole, mõnus paarsada meetrit rohkem kui kilomeeter on vaja maha kõmpida ning oled kohal.
Iga päev erinev osa maasikapõllust. Meil on esimene päev põllul ja kõik on veel uus ja huvitav. Kohal oleme õigeaegselt (05:30), ees ootamas juba mõned hiinlased ja koreaalased, tagantpoolt saabub veel terve posu afgaane ja veel kümmekond idamaalast.
Kell on 05:40, kõik muudkui ootavad… Puudu on veel kaks Toyotat, Hussein, Hassad ning Clinton.
Toyotad siis pisikesed veoki tüüpi kastiautot millega maasikaid külmikusse veetakse, Clinton on see hea inimene kes maasikakastid autode peale paigutab ja mõlema autoga kordamööda farmi vahet sõitab. Hassad ja Hussein on vennad kes kordamööda põlluvahet jalutavad ja karjuvad:
"Miki, you missed one!" (Mikk, sul on siin üks maasikas korjamata!) "Aknes, check more midleside!" (Agnes, kontrolli keskmist rida hoolikamalt!) "Liz, rubbish on ground!" (Liisu, ebakorrapärased maasikad korja välja ja viska mama!)
Kell on 05:42 ning autod veerevad kaugusest kohale. Algab meeletu tormijooks, mille võrdluseks võib tuua Stockmani hullud päevad või Loksalt Kuusalu poole sõitva Spooni bussi peale võidujooksu. Autode pealt on vaja kätte saada imelik metallist korvi moodi atribuut, ning kaks maasika kasti mis sinna peale asetad.
Esimene päev vaatasime kõike hämmeldusega, loogika ütles, et korjama hakkavad kõik ju ühel ajal milleks joosta - aga loomulikult selleks, et siis oma korvikestega kõige parema vao juurde seista saaks. Võtsime asja rahulikult sest kui kõik juba korjamisega alustanud olid kutsus Hassad meid enda juurde ja õpetas meile ka maasikakorjamiskunsti. Võtad siit nii ühe sõrmega ülevalt otsast ja teisega maasika keskelt ja klõpsti oma maasikas varre küljest lahti, rohelised lehekesed ära murududa ei tohi sest siis seda maasikat pakedada ei saa. No ei tundugi väga keeruline.
Asetad oma metallkorv anuma maha ja hakkad vaikselt nokkima. Maasika taimed kasvavad vaos komes reas. Vaole lähened alati vasakpoolsest küljes ning kontrollid vasakpoolse ja keskmise rea läbi, esimene korv täis asetad, selle oma vao vahele ja siis liigud teise korviga edasi, vasak vao külg ja keskmine rida puhas liigud tagasi alguspunkti mööda paremat külge ja nii samm sammu haaval edasi.
Kui mõlemad korvid täis siis viid need Toyota juurde ja paned lehe peale oma korvikeste numbrid kirja.
Saime 5 minutid oma neljakümne meetrisest vaost korjata kui juhtus see mis hakkas juhtuma kõik järgmised tööpäevad. Igast küljest ründab su vagu kolm afgaani ning neli pilusilma… Sa oled šhokis ja tõused silmad pärani küürakast asendist püsti ning vaatad kuidas termiidid su maasika vao ilusatest punastest maasikatest tühjaks teevad. Aega võtab see kaks minutit... Korras… vaatad käed rüppes ringi ja näed kuidas termiidid üle põllu ja läbi maasikataimede teiste aeglaste korjajate vagude poole hävitustööle liiguvad.
Ilustuseks väike joonis:
Legend:
Roosa joon - Liisu, Aki, Mikk
Kollane - Asiaat
Pruun - Afgaan
See on müstika, seda ei saagi kirjeldada kui kiirsti nad korjavad. Polegi mõtet püüda kirjeldada, seda peab ise nägema. Olin müüte kuulnud ja olin valmis, et nad on kiired, aga sellesks ma valmis ei olnud.
Pakendamisega on sama lugu. Kui meie pakendasime esimesel päeval umbes 8 kasti, siis parimad pakendavad sama ajaga 60 või 70 kasti maasikaid.
Nad liiguvad põllul nagu salaküttide eest pagevad antiloobid.
Paar kolm tundi maasikaid korjatud, liigume tagasi farmi juurde kus algab maasikate pakendamine. Kõik need korjatud maasikad on vaja nüüd pakendada võimalikult kiirete käe liigutustega karpidesse. Kogenud afgaan ei kasuta enam kaalu vaid justkui vaatab lihtsalt maasikaid mis siis ime kombel karpi ilmuvad ja nii pakendab kõige kiirem pakkija nelja kilose kasti tühjaks kolme minutiga.
Ilus unistus heast tunnitasust oli kahjuks müüt. Selgus, et kuna vahepeal töötajad maasika põllul liiga aeglaseks muutusid, otsustati nende inspireerimiseks tunnitasu asemel palka maksta 4 kilose maasika kasti eest. Kasti hind oleneb siis sellest, palju kamba peale tunni ajaga korjatakse, palju sellest moosi materjal on ning, kes korjas kõige rohkem ja kes kõige vähem. Üldjuhul jääb maasika kasti hind kahe kome dollari vahele. Maasikaid pakendades saad samamoodi palka selle eest mitu nelja kilost maasika kasti sa suudad pakendada 300 ja 500 grammistesse karpidesse. Kõik muu töö on tunni tasuga, aga seda siin sellel küllaltki kesisel hoojala ei ole. Seega meie tööpäevad alagavad kell 05:30, paar tundi maasikate korjamist, väike paus ja siis pakendamine, ning kell 12 või 1 on tööpäev läbi.
Maasikalunastus…
Elu on ilus…
No comments:
Post a Comment