31.01.2014

Tere taas :)

Aitäh kallid sõbrad :)

   Seesama õnnelik inimene, kelle nimi pildil Aki ja Minu nime vahel on, töötab alates 28.02 IGA's Deli osakonnas, võib öelda, et Enzo (IGA kokk) abilisena. Kogub kokku vajalikud salati materjalid, valmistab, pakendab ja teeb kõike millega saab Enzo'le abiks olla :) Ma ei valeta, kui ütlen, et ta on väga rahul. Töökaaslased on sõbralikud ja teavad juba mis on seller eesti keeles.
   Suur aitäh, pöidla hoidjatele!!! Kui teil käed veel ära väsinud pole ja kuna teie pöidla hoidmisest on niiiiii palju abi olnud siis selle nädala ülesanne on Agnesel pöialt hoida… Töökoht on silmapiiril ja kohe kui postitus tehtud lähme Aki'ga paarist kohast läbi ja jagame ta CV'd laiali.

   Viimased nädalad on möödunud töötähe all, peale lühikest puhkust, mis koosnes valdavalt töö otsimisest on üsna mõnus taaskord tööinimene olla. Liisu tööpäevad algavad kas juba kella kaheksast, või poole üheksast ja kestavad kas kolmeni või mõnikord ka kuni kella viieni. Väidetavalt pole see siiski täiskohaga töö vaid kohalikus keeles "Casual", mina olen "Part Time" tööline. Erinevus siis täiskohaga tööst see, et tööandja ei maksa meie pensionifondi ja meile ei ole ette nähtud kindlat puhkust. Siiski ei kurda…

   23.01 võtsime Liisuga ette, mitte just väga kerge retke, oma kahe daalastele ratastel Albany ("Wind Farm") tuuleparki. Marssuut Robinson Road 141 - Albany tuulepark on 11.7  kilomeetrit pikk. Odavatel ja veidi logisevatel ratastel on see päris korralik katsumus. Rob oli mind sinna kord autoga viinud ja mõtlesin, et peaks Liisu sinna piknikule viima. Peale 3.5 kilomeetrit mäkke tõusu vaatasin kurnatud Liisut ja ta küsis: "Palju veel?" Luiskasin talle, et oleme poolel tõusul ja mul oli hea meel, et ta mind pimedasse kohta ei saatnud ning kodupoole väntama ei hakanud, sest umbes 500 meetrit pärast olime kohal ja kuigi ta vahepeal juba veidi tusane oli arvatavasti mõtles, et paganama Mikk, miks sa mind restorani sööma ei võinud kutsuda….
Sellepärast siis…

Läbi tuule, vihma, neli kilomeetrit ülesmäge - tuulepargi poole!!!

 Water, Waves and Whales… Vesi, Lained ja Vaalad

 Albany tuulepargi matkarada…

Romantiline piknik kiirnuudlitega :)

Water and Waves

Allamäge kulges sõit juba naeratus nöol

   Kui ma ei eksi, siis 19.01 esines Peter Albany lähedal asuvas söögikohas ja mängis oma lemmikuimaid Rockn'Roll palasid. Mina jõudsin kohale alles lisalugude ajaks kuna olin tööl, aga Liisu käis isegi laval Peter'ile rütmipille mängimas :) Publikum ei olnud suur, aga Peteri kõige suuremad fännid olid kohal ja kõik jäid ta esinemisega väga rahule.

Back vokaalid ja rütm...

Five O'clock Rock

Pudel valget veini fännklubile Rob'i poolt...

Agnes: " Jah, väga hea! Heli on nüüd paigas"

Peter rock'n'rolling

   26.01 oli "Australia Day" Austraalia Päev. Osadele tähendab see, et on päev tähistamaks esimese laevatäie uus-austraalaste saabumist mandrile, aborigeenide jaoks on see "Occupation Day" okupatsiooni päev. Pikemat ajalootundi ma ei hakkaks preagu pidama. Pidupäev on see siiski kõigile ja austraallastele meeldib igal pidupäeval grillida, lihalihaliha ja veel natukene liha. Seda tegmine ka siis meie. Paar päeva enne seda liitusid Peteri majapidamisega kaks prantslast Nouvelle ja Bruno. Pakkisime auto vajalike asju täis, külastasime poodi ja võtsime retke ette 15 kilomeetrit Albanyst välja jõe äärde, et seal üks korralis Austraalai Barbecue korraldada.

Mikk, Bruno, Rob ja Nouvelle...

Keep on smiling...

LihaLihaLiha ja natuke sibulat….

Australia/Occupation DAY dinner...

   Asjalikult pakkisime kaasa ka oma grilli, aga tore on see, et enamus puhkekohtades on tasuta gaasi peal töötavad BBQ grillid. Mina otsisin kohta, kust münte sisse lükkama hakata, kui tuli Rob... vaid üks suur roheline nupp mida kolm-neli sekundit all hoida ja walaa… grillimine võib alata.

   Me oleme kohe-kohe juba kaks kuud Austraalias olnud niiet aeg lendab siin sama kiiresti kui Eestis.

Me oleme õnnelikud ja tunneme igast hetkest rõõmu. Oleme sattunud väga huvitavate inimeste seltskonda ja enam pole Peter ainuke kes ei taha, et me sellest meeldivalt muhedast majapidamisest lahkuksime :)

   P.S: palume siis veelkord teie abi, peopesadesse surutud pöialde näol…

Järgmises postituses siis juba saate lugeda kus Agnes tööl käib…

Suured kallistused teile KÕIGILE meie poolt…

Kohalik kalamees nimega Pelli Khaan...

22.01.2014

Tere taas!

   Kõigepealt suur aitäh teile, kes te pöialt hoidsite, sest 16. jaanuari hommikul tuli mulle kõne IGA'st (kohalike itaallaste toidupoest) ja nüüd töötan alates eelmisest nädalast poole kohaga nende külmkambris ja täidan külmutuskappe.

   Täna, kolmapäeval, käis ka Liisu IGA's töövestlusel niiet taaskord palun pöidlad pihku, et õhtune telefonikõne oleks positiivsete uudistega :)

   

"Give me Coffe to change the things I can & Wine to accept the things I can't…"

"Anna mulle Kohvi, et saaksin muuta asju mida suudan ja Veini, et suudaksin leppida asjadega mida muuta ei suuda…"

   Sõit IGA'sse kulgeb mööda tuttavat teed, 2 dollarise jalgrattaga, peas on ilusti 8 dollarine kiiver ja ratta lukustan 3 dollarit ja 50 senti maksva lukuga. Igaksjuhuks sai muretsetud ka jalgratta pump 7 dollarit ja esituli 3 dollarid ja 50 senti. Kaks jalgrattast + kaks kiivrit + pump + rattalukk + esituli (KAHE ERINEVA REŽIIMIGA) kokkku 34 dollarit.

Rattasõidu puhul on kõige olulisem see, et kõikge olulisem oleks kaitstud!

   

   Täna peale raamatukogu külastust lähme veel läbi White Star restoranist, kus Agnes ja võibolla ka Liisu üritavad saada kitchenhand (köögiabilise) kohta. Reedeks on kõigil töökohad olemas :) selle nädala söök on juba olemas ja rent makstud seega kõik on OK.

   Loomulikult ei saanud ma Liisut töövestlusele lasta nii, et viimane juukusri külastus oli üle poole aasta tagasi. Ega siis midagi - haarasin käärid ja juukseharja ning palusin oma esimesel, hirmust väriseval, kliendil istet võtta. Oma kuldsete käte, nüride kääride ja halva silmanägemisega saime Liisule vägagi viisaka ja omapärase soengu :)

   

                                                    ...

…

   Aitäh teile veelkord head inimesed kes te meie seiklustele kaasa elate!

P.S pöidlat pihku, et reedeks enam meie seas töötuid ei oleks :)

16.01.2014

Albany Historic Tourist Drive

   Elame endiselt Albany's Peter'i juures. Nädala rendi langetas ta preagu 100 dollari peale kuniks leiame endale tööd. Oleme vahepeal teiste majaelanikega koos käinud avastamas ilusaid randasid. Endiselt sööme, vähemalt üle päeva, üheskoos õhtusööki ja veedame mõnusaid õhtuid väiksese ahju kõrval muljetades.

Meie kaaslane hilisõhtuses jututoas...

   Enamus päevadest mööduvad Albany raamatukogus internetis tööd otsides ja ukselt-uksele cv'sid vedades. CV'sid käime raamatukogus printimas - 5 eksemplari igaleühele - 8 daala. Siis jätkub teekond mööda peatänavat ja keslinna ümbruses olevaid hotelle, motelle, restorane. Avaldused andsime sisse ka Domino's Pizza restorani. Kes kööki kokkama kes pizzasid kohale vedama. Tasa ja targu. Backpacker on mitte väga nõutud töötaja, sest üldjuhul on ta vaid läbisõidul ja mitte väga püsiv tööline, seega proovime alati "jää sulatamiseks" rääkida, et oleme Albany's pikemaks ajaks. Mõni hetk tagasi tuli kõne Perth'i lähistelt, et ootavad meid tööle, aga takistuseks sai see, et meil ei ole oma autot. Minul oli kõnepostis üks teade, aga see number ei ole hetkel enam kättesaadav. Pead ei ole me veel norgu lasknud niiet kõik on korras :)

 45 minutit autosõitu paradiisiranda…

Little Beach

"Lainemurdjad tööhoos"

Kas murda, lõigata või joosta?

   12.01.2013

See oli mõnus päev Little Beach'i rannas. Sõit Albany'st sinna kestis 45 minutit ja möödus Bob Marley saatel kiirelt nagu 4 tundi raamatukogus. Kaasreisijateks olid: Mikk, Liisu, Agnes, Cassie ja autojuht Andrea. Tüdrukud veetsid enamus aja rannaliival küpsedes ja mina ning  Andrea vees. Lõptulemus oli kõigil ühine - kõrbenud selg, õlad, jalad. Cassie kannatas meist kõige rohkem, tema käis järgmisel päeval voodist välja vaid selleks, et külastada toaletti või paluda, et keegi ta vähk-punasele seljale aloe kreemi määriks. Hoolimata punetavast kerest ja nüüd juba mahakooruvast nahast jäime kõik selle päevaga väga rahule. Muredeta pühapäeva tõelises paradiisirannas.

… 

   Kui paar nädalat tagasi pidime kurtma, et ei ole näinud kängurusid, usse ega teisi huvitavaid kohalike, siis nüüd avaneb köögi aknast meile iga õhtu selline vaade…

Kängurupere...

Meie kodu

Kaks jalgratast prügikäitlemiskeskusest 4 dollariga…

Nüüd kõik pöidlat pihku, et kui ma homme sissekande teen siis saan juba rääkida kus me tööl käima hakkame!!!

Tere taas!

Alates 03.01.2014 oleme veetnud nädala Peter'i juures … 

   Peter'it kohtasime kui sõitsime esimene kord maasikafarmist Albany'sse toiduvarusid täiendama.

Ta astus meile Woolworth'i kaubamajas ligi ja uuris kes me sellised oleme ja kuskhoast me pärit oleme.

Ajasime törtsu juttu ja Peter andis meile oma visiitkaardi, et kui Albany'sse tagasi satume ja öömaja vajame siis tema juures on see odavam kui kusagil mujal. Eramaja ilusa hoovi ja huvitava ajalooga :)

   Helistasin Peter'ile samal õhtul kui ööbisime Ace Motor Inn'is, et vajame homme öömaja.

"No worries, I can help you out!" ("Ei ole muret, saan teid välja aidata!") Uurisin ka öömaja hinna kohta, ta ei tahtnud midagi kindlat öelda, ainult seda et kindalsti on see odavam kui jääksime kuhugi backpackeri'sse. Egas midagi…

   CheckOut from AceMotorsInn ja läksime kesklinna. Sihtpunktiks 141 Robinson Road Albany. Takso? Buss? 6 kilomeetrit jala? Helistasin Peter'ile, et uurida kui palju takso sõit maksma võib minna…

Takso? ei ei ei ma olen linnas võtan teid peale ja lähme vaatame öömaja järgi, kui teile meeldib jääte siia, kui ei viin teid kesklinna tagasi… Kohtume 5 minuti pärast KFC juures.

Albany York street

  Sõit Peter'i poole kulges kesklinnast mööda York streeti allamäge kuni mereni, üle raudtee, ning edasi mööda rannikuäärt. Üks vasakpööre Francmen Bay road'ile, paar kilomeetrit edasi parempööre Robinson Road'ile veel kilomeeter ja parem pööre sildi juurest "Moorcraft housestay" (Peter Moorcraft).

   Ilus punasest tellisest ehitatud veidi inglisepärane "villa". Peter on pärit Wales'ist ja selle maja ehistusega alaustas 1999. aastal. Maja kohta pean tegema eraldi video ma arvan, fotodega on seda keeruline edasi anda…

   Meie saime tema magamistoa, oma rõdu ja vannitoaga. Mina igastahes olin selleks hetkeks juba sellesse kohta väga kiindunud.

   

Vaade magamistoa rõdult

   Saime Peter'iga öömaja osas kokkuleppe, et maksame 30 daala öö eest. Otsustasime, et esialgu jääme siis 3. ööks 90 daala näo pealt. Väga hea…

   Seadsime end ilusti sisse ja siis viis Peter meid tutvuma Albany väikeste randadega, odavamate poodide, raamatukogu ja teiste enda lemmikute kohtadega.

 Peter'i lemmik rand Albany's

    Ringkäik linna peal ja randades tehtud, toiduvarud täiendatud läksime tagasi "koju" ja hakkasime tervele perele valmistama õhtusööki. Liisu ja Agnes tegid Agnese lemmikut pastat - koorene kanapasta… keele viis alla, kõigil, terve pere oli rahul :)

 Kokad köögis koos Peter'iga

 Õhtusöögilaud tervele perele

Kõht täis, meel hea…

   Peter on … on…. 74 aastat vana…

Pärit Wales'ist ja rännanud palju mööda maailma. Elanud Uus-Meremaal, külastanud paljusid riike Euroopas, käinud Ameerikas, võib öelda näinud palju. Paberitega elektri insener. Armastab muusikat ja on kohtunud nii Beatle'i poistega, ära öelnud Rolling Stones'i plaadi manageri kohast, näinud nii Pink Floyd'i algust kui ka teab kõike Elvisest ja veel umbes kümnest väga tuntud nimest, teinud koostööd Kodaki asutajaga, töötanud koos Richard Branson'iga (Virgin Group)… Ühesõnaga…. oi kui kirju…

   Albany's oli tal oma pood kus ta müüs kõiksugust kilakola, alates suitsetamise vahenditest, rockn'rolli särkidest kuni püksirihmadeni. Üks hetk avastasid ka teised kui hästi tal läheb ning neid poode tekkis aina rohkem ja rohkem, äri läks allamäge ja veidi aega pärast seda jäi ta ilma oma isast, langes sügavasse masendusse ja kõige tipuks, kuna ta nii muserdatud oli läks minema tema naine.

   Väga lühidalt kokku võetult Peter'i lugu. Veidi aega pärast seda, et ots-otsaga kokku tulla hakkaski ta pakkuma oma kodus öömaja võimalust. Oma naisest, ei ole ta siiani lahti lasknud, aga oma vanakooli rock n'roll'i ja kõiksuguse muu muusika mägede vahel on ta siiski väga õnnelik inimene :)

   Kui me Peter'i poole saabusime elas seal juba Scottie (Šhotimaalt), Antonio ja Andrea (Itaaliast), Rob (põline austraalane) Greg ja Brendon (isa ja poeg samuti põlised austraalased) ning järgmisel päeval liitus meiega veel Cassie (Austraaliast). Kui olime oma kolm päeva Peter'i juures mõnusalt mööda saatnud oli aeg välja mõelda mis saab edasi. Farmi tööd polnud me selleks ajaks veel endiselt leidnud.

Peter oli meiega rahul, sest aitasime tal veidi koristada, pesime enda järel alati nõud ära ja teinud lärmi

ning nagu ta ise ütles, et ta naudib iga hetke mis me oleme seal olnud "I'ts totally different vibe for me"

(Töötan nagu täiesti uues rütmis). Greg ja Brendon lahkusin esmaspäeva hommikul kogu oma kilakola ja träniga, midagi jäi isegi neist veel maha + maksmata rent Peter'ile. Toredad inimesed, aga kõigil juhtub teele mõni vale otsus elus…

   Meie saime Peteriga edasise osas super kokkuleppe. Aitame tal veidi koristada ja maksame nädala öömaja eest kolme peale kokku 200 dollarit. 9 daala ja 50 senti öö… Väga pikalt mõtlema me ei jäänud, sest farmitööd meil veel endiselt ei olnud… Ja nii me jäimegi järgnevaks nädalaks Peteri poole.

Nautisime mõnda aega töötu elu, millega kaasnes siiski igapäevane töö otsimine, aga võtsime siiski veidi vabamalt.  Peter laseb meil kasutada oma autot, saame käia linnas poes, rannas ja uitada ringi Albany vahel.

Vaba päev rannas

 Scottie ja Andrea

Keskpäevane jututuba Rob'i traileri kõrval.

   Töö otsimine käib läbi interneti, telefoniraamatu ja ka kõik teised Peter'i juures on meile abiks. Esmaspäeval 06.01.2014 helistsin läbi 53 telefoni numbrit… Liisu on meist kõige usinam interneti vahendusel tööjahtija. Ja õhtul kui nautisime klaasikest veini tuli kõne Bunbury lähistelt väiksest linnakesest Collie. Saaksime teile pakkuda tööd… Mustikate korjamine, maksame 3.50 korjatud kilo eest. Majutus tasuta pakendamise eest ja ööbimine on telgis. Parem kui mitte midagi. Tüdrukud muidugi ei olnud väga vaimustuses, et peame telgis ööbima, aga siiani on see meie ainuke variant töötuse kõrvalt.

    Täna on reede ja kuupäevaks on 10.01.2014

   Cassie pakus meile küüti kesklinna, et saaksime raamatukogus interneti kasutada. Hetk tagasi astus läbi Peter kes avastas vahepeal, et me oleme kadnud. Ütles, et käib oma sõbra juurest läbi, tuleb siia tagasi, viime ta koju ja siis saame jälle auto enda käsutusse.

   Oleme veidi tööotsingut laiendanud ja peas keerleb juba mõte lükata veidiks ajaks farmitöö kõrvale ja vaadata Albany'sse kohapeale mõnda tööd…

Hommik on õhtust targem….

 A your Estonians…. here you go free ice-cream for you...

…

…

Kuidas maasikaid kiiresti pakkida…

02.01.2014

HEAD UUT AASTAT!!!

Esimene hommik farmis, mil me ei pidanud tõusma kell 05:00…
Ärkasime siis 05:35, imelik, miks ei ole mu käed märjad hommikustest kastestest maasikalehtedest … üritasime edasi magada…  mina ärkasin kell 07:40…
Vaba hommik selle tõttu, et täna sõitsime farmist Albany'sse, et siit järgneval hommikul edasi Pemberton'i liikuda.
Kasutasin varajast äratust selleks, et üle pika aja hommikuks putru teha. Mõnus soolane kiirkaerahelbepuder. Pärast hommikusööki läksin shedi, kus käis juba väga usin pakendamine ja klõpsutasin mõned pildid ja filmisin kõige kiiremaid pakkijaid… videot juba nägite ja ma loodan, et olete siiamaani hämmelduses.

Usinad pakendajad I…

Usinad pakendajad II...

Hussein: "This strawberry looks not so good to be in this package!"

"See maasikas siia pakki küll ei sobi!"

Kell 12:20 startisime Albany poole ja Dave viis meid meie bukitud motelli juurde, Ace Motors Inn.

Ace Motors Inn...

Vedasime oma asjad tuppa ja liikusime kesklinna lõunale. Kõhud head paremat täis käisime toidupoes, et ka õhtuks ja hommikuks sööki osta. Jalutuskäik kesklinna ja tagasi = 3km

Tagasijõudes helistas Liisu meie järgmisse farmi ja selgus, et meid ei vajata kindlasti enne 15. jaanuarit ja võibolla siis ei ole meid enam vaja… BUMMER…

Misteha… Homme otsime endale Albany's uue öömaja ja jääme nädalavahetuseks siia, külastame kohalikku "töötukassat" ja vaatame kas äkki leiame siis endale Albany's tööd…

Pea püsti ja küll elu toob meile midagi head, võibolla liigume siiski edasi Pembertoni või Manjimupi kus ümbruses on palju farme.

Kruttisime veinilt korgi maha ja hakkame nautima kiirnuudleid, KFC kanatiibasid ja teeme endale wrappi…