16.12.2013

Teel Perthi linna randa

Tõusime üsna varakult kuna mida varem pangas käidud, seda rohkem saame nautida randa. Esimene Common Wealth (meie Autraalia pank) pangakontor mida külastasime oli vale. Interneti teel tehtud taotluste järgi pidime minema peakontorisse kuhu oli veidikene üle 15 minuti tee. Meile juhatati iluti suund kätte ja asusime õige kontori poole teele.
Meie telleriks osutus Anu. Nii head panga teenindus kogemust saab Eestis ainult Andrus Ansip ja Siim Kallas isisklikult. Anu oli pärit Indiast ja Austraalais elanud juba seitse aastat. Teeninduse käigus jõudis ta ükshaaval meile kõigile ära rääkida oma eluloo: Kuidas nagu India kultuuris kombeks olid vanemad talle juba abikaasa välja valinud ja, et elu indias oli tal raske. Aga kõik läks tema jaoks hoopis teisiti ja nüüd naudib ta mõnusat elu Austraalias. Super soe ning abivalmis teenindus. Veel rääkis Anu meile, et viimase nädala jooksul on ta teenindanud vähemalt veel viiteist eestlast :)
Pangas läks meil umber 45 min. Pärast seda ootas ees sama pikk bussisõit Perthi randa.Kahe tsooni pilet ühele inimesele maksis 4 daala ja 20 senti. Kehtivusega poolteist tundi. Aga hiljem selgus, et ka bussijuhid on sõbralikud ja saime rahulikult õhtul rannast samade piletitega linna tagasi sõita :) "No worries mates you can use the same ones!"
Kui juba meri paistis siis kiirustasin tüdrukult bussilt maha, et läbi mereäärse linnanurga kerge jalutuskäik rannani teha:)
Pilt oli ilus, kallakutele ehitatud majakesed, suured ja väikesed, soe mere tuul.

10 minutit jalutust ja olimegi rannas. India ookean laius meie ees. Suured, vaata et veidikene hirmutavad lained, helesinine vesi ja mõnualt soe valge rannaliiv. Päike küttis otse kuklasse täiel kuumusel. Palju aega ei võtnud, kui olime ranna vormis ja valmis vette jooksma…
Nii lihtne vette pääsemine ei olnudki sest laine tahtis sind alatasa rannaliivale tagasi lükata :)
Aga vette me saime ja seal oli märg, soolane ning äärmiselt mõnus. Suured lained mille peal sai mõnuga liuelda ning läbipaistev helesinine merevesi mis oli silmi pimestavalt ilus. Ligunesime vees ja nautisime päikest rannal, ligunesime taas veidi vees ja nautisime veel päikest. Kõike seda mõnu saime nautida küllaltki tühjal rannal sest oli esmaspäeva pärastõuna.

Tagasisõit linna nagu mainitud sai oli põhimõtteliselt tasuta ja käis kiiresti. Kesklinnas käisime läbi kaubanduskeskusest kus tegime kiire ampsu ning jalutsaime siis taas veidikene pärast seda linna vahel.
Päev venis taspisi õhtusse…
Haarasime kohalikust poest endale veel kerge eine kui õhtul kere heledaks peaks minema. Nautisme taaskord sooja tuulega mõnusat õhtut kultuuripargis, tegime kerge ampsu ja magama me läksimegi.
Järgmisel päeval ootas ees kuus tundi bussisõitu Perthist lõunasse Mount Barkeri linnakesse kuhu meile lubati farmist vastu sõita…

To be continued...