22.01.2014

Tere taas!

   Kõigepealt suur aitäh teile, kes te pöialt hoidsite, sest 16. jaanuari hommikul tuli mulle kõne IGA'st (kohalike itaallaste toidupoest) ja nüüd töötan alates eelmisest nädalast poole kohaga nende külmkambris ja täidan külmutuskappe.

   Täna, kolmapäeval, käis ka Liisu IGA's töövestlusel niiet taaskord palun pöidlad pihku, et õhtune telefonikõne oleks positiivsete uudistega :)

   

"Give me Coffe to change the things I can & Wine to accept the things I can't…"

"Anna mulle Kohvi, et saaksin muuta asju mida suudan ja Veini, et suudaksin leppida asjadega mida muuta ei suuda…"

   Sõit IGA'sse kulgeb mööda tuttavat teed, 2 dollarise jalgrattaga, peas on ilusti 8 dollarine kiiver ja ratta lukustan 3 dollarit ja 50 senti maksva lukuga. Igaksjuhuks sai muretsetud ka jalgratta pump 7 dollarit ja esituli 3 dollarid ja 50 senti. Kaks jalgrattast + kaks kiivrit + pump + rattalukk + esituli (KAHE ERINEVA REŽIIMIGA) kokkku 34 dollarit.

Rattasõidu puhul on kõige olulisem see, et kõikge olulisem oleks kaitstud!

   

   Täna peale raamatukogu külastust lähme veel läbi White Star restoranist, kus Agnes ja võibolla ka Liisu üritavad saada kitchenhand (köögiabilise) kohta. Reedeks on kõigil töökohad olemas :) selle nädala söök on juba olemas ja rent makstud seega kõik on OK.

   Loomulikult ei saanud ma Liisut töövestlusele lasta nii, et viimane juukusri külastus oli üle poole aasta tagasi. Ega siis midagi - haarasin käärid ja juukseharja ning palusin oma esimesel, hirmust väriseval, kliendil istet võtta. Oma kuldsete käte, nüride kääride ja halva silmanägemisega saime Liisule vägagi viisaka ja omapärase soengu :)

   

                                                    ...

…

   Aitäh teile veelkord head inimesed kes te meie seiklustele kaasa elate!

P.S pöidlat pihku, et reedeks enam meie seas töötuid ei oleks :)